Looduse rikkused golfiradadel
Riikides, kus looduslikke ja poollooduslikke alasid on vähe alles, pakuvad just puhkamiseks ja sportimiseks mõeldud alad võimalust loodusele kasu tuua. Jalutamiseks, jooksmiseks, rattasõiduks ja ratsutamiseks mõeldud teed ja rajad võivad olla looduslike liikide koridorideks, samas kui suuremad maalapid aitaksid säilitada nende liikide populatsioone, mis muidu selles piirkonnas säilida ei suudaks.
Ka golfirajad võivad olla kasulikud poollooduslike kooslustena
Golfirajad pakuvad suurepärast võimalust poollooduslike koosluste kujundamiseks. Korralikult hooldatud maastikku võib olla meeldiv vaadata, aga samas nõuab see ka mängijalt paremaid oskusi. Vähema hooldusega alad võivad muutuda erakordselt rikkalikuks koosluseks, kui neid oskuslikult niita või neil loomi karjatada. Liivakünkad võivad olla paljunemiseks sobivad paigad mitmetele roomajate ja selgrootute liikidele, veesilmad muutuvad aga väikesteks veeökosüsteemideks. Isegi madalaks niidetud rohuga alad võivad olla mõningatele linnuliikidele sobivaks toitumispaigaks.
Ameerika Ühendriikides asuval ühendusel Audubon Society on golfiradadele mõeldud nn varjupaikade koostööprogramm, mille tegevust on laiendatud ka Euroopasse. Portugalis on sellise koostöö suurepäraseks näiteks golfirada Oltavos Dunes, kus tähtsal kohal on olnud seisuveekogude loomine ja ohustatud taimeliikide taastamine pärast ala puhastamist võõrliikidest. Uus kandidaat sertifikaadi saamiseks on Bragançade suguvõsa vana perekonnavalduse projekt: Herdade de Roncão d'el Rei golfirada on kindlalt otsustanud saavutada positiivne tulemus nii kohaliku looduse kui ka töökohtade loomise seisukohalt.
Internetis
Lugege lisa Auduboni rahvusvahelise golfiradadele mõeldud sertifitseerimisprogrammi, keskkonna-alase partnerlusprogrammi (Partnership for the Environment Program) ning koolide, "rohelise lehe" hindamissüsteemi ja teiste Audubon International'i sertifitseerimissüsteemide kohta.