Allertoni projekt käivitati 1992. aastal segatootmisena, kus 333 hektaril savimullal haritakse maad ja peetakse loomi. Põldudel kasvatatakse peamiselt talinisu ja kaera (müüakse mahetoodangu kaubamärgi all), õlirapsi ja rohelist uba, peale selle peeti karjamaadel 280 lammast. See talu on olnud säästva maaviljeluse näidistalu. Nende raamatupidamisaruanded, milles sisalduvad ka looduskaitsele tehtud kulutused, avaldatakse igal aastal looduskaitseühenduse Game and Wildlife Conservation Trust aastaaruandes.

Jahimajandus ja looduskaitse

Jahifaasanite arvukus 100 hektari kohta sügisel enne hooldustöid (üleval) ning pärast hooldustöid ja jahivarude kasvatamist (all).

Pärast lähtepunktiks võetud aastat, kui sooritati jahiloomade ja loodusrikkuse hindamine, loodi juurde elupaiku, mis pakuvad lindudele pesitsemise ajal varju, pakuvad poegadele toiduks putukaid ning sobivat toitu ja peavarju loomadele ka talvel. Pesakahjurid saadi kontrolli alla ja talvel anti jahiloomadele lisasöödana teravilja, kuid jahiloomi täiendavalt loodusesse ei lastud. Kõige selle mõju faasanite, laululindude ja jäneste arvukusele oli vägagi märgatav.

Metsaalade haldamine

Allertoni metsi hallatakse nii, et oleks tagatud selline puude, põõsaste ja rohttaimede kooslus, millest saaksid kasu paljud looduslikud liigid. Metsast saadakse kütust ka täisautomaatse puiduhakkel töötava põleti jaoks, millega köetakse peamaja, nii saadakse majanduslikku kasu ja vähendatakse süsinikuemissioone. Metsaalade toetusrahade projekti kaudu on samuti võimalik saada raha sellise metsamajandamise jaoks. Sisse toodud muntjak-hirvede põhjustatud kahju haruldastele taimeliikidele on hindamisel, selle probleemiga tegeletakse koostöös kohalike elanikega.

Laululindude liikide arv (Suurbritannia bioloogilise mitmekesisuse tegevuskava alla käivad liigid) katsealal enne hooldustöid (üleval) ning pärast kasvukohtade ja jahivarude eest hoolt kandmist (all).

Keskkonnasäästlik maavalitsemine

Allertoni projekt näitab, et jahiloomade jaoks loodud kooslustest saavad kasu ka teised looduslikud liigid.

Jahiloomade jaoks istutatud seemnetaimed pakuvad talvel rikkalikku toidulauda ka laululindudele.

Putukapangad pakuvad talvist kaitset neile putukaliikidele, kes toituvad põlluviljade kahjuritest (näiteks lehetäidest), mis vähendab suvel vajadust kasutada putukamürke ning suurendab seeläbi nende putukate hulka, kes on linnupoegadele toiduks. Samuti on need alad suurepäraseks pesakohaks pisihiirele ja teistele väiksematele imetajatele, samuti nurmkanale.

Põldude servad on looduskaitse seisukohalt väga olulised, sest selektiivne pritsimine võimaldab põllukultuuriga mittekonkureerivatel rohttaimedel teatud määral säilida. Sellega soodustatakse neid putukaid, kes on tähtsaks toiduallikaks jahilindude ja laululindude poegadele, ent see aitab säilitada ka haruldasemaid kultuurtaimi.

Jäneste loenduse tulemused Loddingtonis (roheline) ja võrdlusalal (punane) enne hooldustöid (üleval) ning pärast hooldustöid ja jahivarude suurendamist (all).

Rohtukasvanud põlluservad on head kasulikele putukatele, aga pakuvad ka pesitsuskohti lindudele (nt talvikesele), kaitstes ühtlasi hekke ja kraave põllumaade pritsimise ja uhtvete eest. Need rohuribad võivad toimida ka puhvrina, vähendades mulla ja toitainete veekogudesse uhtumist.

Need meetmed käivad käsikäes minimaalse harimisega, et vähendada mullaerosiooni ja hajutada saastet veepoliitika raamdirektiivi jõgede valgala haldamise plaani kohaselt. Minimaalne harimine võib vähendada fosfori ja lämmastiku kadusid ning suurendada seente ja vihmausside hulka, mis parandab mulla kvaliteeti.

Allertoni majandus

Maade hooldamise toetusega seotud tulud (ülemine rida) ja kulud (alumine rida) võrrelduna elupaikade hooldamiseks tehtud kulutuste (sinine) ja jahinduse tulude ning metsavahi ja toidu peale kulutatud summadega (roheline).

Neil meetmetel on oma hind põllumajanduse tootlikkusele, kuid nad toovad ka kulutusi tasakaalustavat kasu. Jahiloomade arvukuse suurenemine võimaldas korraldada igal talvel kuni viis jahiretke ja koerte välikoolitust, mis andsid nende korraldamise ja metsavahi pidamise peale tehtud kulutusi korvavaid lisasissetulekuid. Kuigi jahipidamine ei kompenseerinud jahiloomadele tehtud kulutusi täielikult, pakkus see töökohti ja sotsiaalset sidusust kohaliku kogukonnaga.