Kunstlik märgala Harka Gårdis

Harka Gårdi märgala Rootsis rajas nimekas bioloog professor Vidar Marcström eesmärgiga pöörata tähelepanu Läänemerd puudutavatele probleemidele. Läänemeri on väga saastunud, muu hulgas põllumajandusest pärineva lämmastiku ja fosforiga. Saastatuse vähendamiseks on mõned veeteed tammiga suletud, et saaste sisemaal välja settiks. Kuid need tammid võivad kahjustada mitmeid kalaliike, kellel on vaja kudemiseks teise paika rännata.

Marcströmi meetod tähendab peamise veeteega paralleelselt kulgeva madala ja laia kanali kaevamist, mille alguses on tamm, mis võimaldab seda täita, ja lõpus teine, mille kaudu seda tühjendada. Mingi hulk vett võib jääda ka peamisesse voolusängi, kuid suurem osa voolust aeglustatakse, et toitev lämmastik ja fosfor ladestuksid seal, kus nad saaksid kanali taimestikku toita. Siin on suurepärased kasvutingimused taimedele ja nendega seotud selgrootutele loomadele, kes omakorda on toiduks kaladele ja partidele, keda on võimalik püüda, et sellega projekti kasumlikkust suurendada. Peale selle, taimestiku liiga tihedaks muutumise korral võib terve kanali tühjaks lasta ja taimestikust puhastada ning kasutada saadud materjali kompostina põllumaadel.

Märgalad on suurepäraseks elupaigaks sukelpartidele

Niisugune vesiviljeluse vorm on praktikas paindlikum kui looduslikud märgalad. Kõige paremini sobib see jõgede lammialadele, kus maapinna kalle on väga väike, sest maksimaalse taimekasvu saavutamiseks on kanalil sügavust vaid 40–50 cm. Kuid seal, kus sellist meetodit on võimalik kasutada, on Rootsi riik valmis maksma nende ehitamiseks toetust kuni 90% ulatuses rajatiste maksumusest.