Metsanduse kohta parimat näidet otsides ei suutnud me valida kahe väga erineva näite vahel. Nii et siin on nad mõlemad koos teistegi ideedega.

50aastane pöögiistandus

Metsa intensiivne majandamine annab enamasti tulemuseks ühe-kahe puuliigi üheealistest puudest koosnevad metsatükid. Sellised puudepõllud enamasti ei paku suurema osa looduslike liikide eluspüsimiseks vajalikku mitmekesisust. Sellega võivad kaasneda tootmiskulud, näiteks siis, kui mõni putukakahjur röövtoiduliste loomade puudumise tõttu vohama hakkab. Kuid sellisel metsatüübil võib kahjurite kontrolli all hoidmises ka eeliseid olla. Näiteks oravad hävitavad segametsades noori pööke sellega, et kisuvad neilt koort maha, kuid ainult pöögist koosnevates metsades nad seda ei tee, sest seal on nende jaoks liiga vähe muud toitu.

Mitmekesisus pöögimetsades kasvab koos puude vananemisega, kuid vanusega kipub pöögi lülipuit tumedaks tõmbuma ja pole enam ühtlaselt valge. See paneb metsamehed langetama puud juba siis, kui nad on kõigest 100–120 aastat vanad, et vältida mittestandardset puitu, mille eest makstakse vähem. Kuid nõudlus efektse tumedama puidu järele, eriti Lähis-Idas hinnatud kvaliteetse nn Saksamaa kullast mööbli järele, on tõstnud vana ja tumedama puidu hinda Saksamaa läänepoolsemates piirkondades, näiteks Saar-Hunsrückis ja Westeifelis.

Marjad ja seened kui mittepuidust metsandussaadused Rootsis

Uusi turge tekitavad hinnad on üks paremaid näiteid, kuidas puudepõldude loodushoidlikku majandamist soodustada. Teine võimalus on suurendada teadlikkust olemasolevate mittepuidust metsandussaaduste turuväärtuse kohta. Maailmapanga tellitud töös uuritigi seesuguste toodete väärtust Vahemere piirkonnas. Küttepuude, korgi, loomasööda, seente, mee ja teiste metsandussaaduste väärtuseks saadi Lõuna-Euroopa riikides keskmiselt 41 eurot hektari kohta aastas. Need tooted toovad kasu puhkemajandusele, eriti kui võtta arvesse veel ka jahiloomade kasutamine puhkemajanduses, mis suurendaks seda näitajat veelgi. Lahendamist ootavaks ülesandeks jääb, kuidas maaomanikele neist kogukonna hüvedest võimalikult palju tulu tõuseks.