Euroopa käitumisjuhend seenekorjajatele

Piisav õhtusöögi jaoks.

Seente söömine on nagu eine Maa vanima söögilaua ääres. Seeneriik lahknes evolutsiooni käigus loomariigist miljard aastat tagasi ja nad on omavahel lähemalt sugulased kui taimeriigiga, ja seened olid tõenäoliselt esimesed keerulisemad olevused Maakeral. Tõepoolest toetavad seened oma elutegevusega palju sellest, mida me naudime, toitainete ringete ja taimekasvu parandamise kaudu, samuti pärmiseentena, mida kasutatakse leiva ja alkoholi tootmisel.

Loodusest seente korjajaid on Euroopas palju rohkem kui neid, kes naudivad loodusressursse küttimise või kalastamise läbi. Ta võite olla väga oluline loodusrikkuste säilitaja ja taastaja, kui arvestate ka teistega, kes seenekorjamisest kasu saavad, ja eriti siis, kui liitute tegevustega, mis kaitsevad ja taastavad rõõmu ja naudingut pakkuvaid elupaiku.

Euroopa Nõukogu Berni konventsioon on loonud Seenekorjamise ja bioloogilise mitmekesisuse harta, mis on selle konventsiooni üks lisadest. Berni konventsiooni toetas Rahvusvaheline Looduskaitse Organisatsioon IUCN (www.iucn.org); kogu hartat, täiendavaid nõuandeid ja kasulike organisatsioonide linke võib leida www.naturalliance.eu. Palun lugege ja järgige järgnevat lihtsat käitumisjuhendit.

LOODUS, INIMESED JA TEIE ENDA KAUAKESTEV HEAOLU MUUTUVAD PAREMAKS, KUI TE:

MÄÄRATE SEENELIIGID: võta kaasa välimääraja ja tunne ära nii kaitstavad kui ka mürgised liigid; ära korja seeni, mida Sa ei suuda määrata; eelista korjata antud paikkonnas tavalisi, mitte haruldasi seeneliike.

AUSTATE SEADUSI: olge teadlik ja austage alasid “mitte korjata”, see on hädavajalik eriti seal, kus inimasustuse tihedus on väga kõrge; vajadusel pidage nõu maavaldajaga, eriti kaitsealadel.

AUSTATE LOODUST: arvestage vajadusega jätta muld ja lehekõdu häirimata; laske seenekübaratel avaneda ja seeneeostel laiali kanduda; õpetage seda ja teisi häid tavasid ka teistele.

ARVESTATE TEISTEGA: jätke alati üks viljakeha teistele inimestele (nt fotograafidele ja nende liikide seire läbiviijatele), teistele liikidele, kes vajavad neid toiduks (nt putukad) ja eoste valmimiseks seente paljunemise eesmärgil.

VÄLDITE JÄÄTMETEKET: ärge korjake seeni rohkem kui vajate; korjamise ajal hajutage äralõigatud seeneosad; takistage teisi metsaskäijaid seeni kahjustamast näiteks jooksmisega selleks ettenähtud raja kõrval, jalgrattasõiduga või ratsutamisega seal, kus seente viljakehad kasvavad.

SELLE EEST TASUTE: tänage maaomanikku tänusõnade või väikese kingitusega selle eest, et ta on säilitanud elupaiga, mis osutus teile kasulikuks; makske nõudmisel maksu või toetage mingil muul viisil.

AITATE KAITSTA: kui vaja, toetage seente ja nende kasvukohtade seiret ja taastamist; kui võimalik ühinege organisatsioonidega, mis annavad juhiseid ja organiseerivad kaitset.

Astelpaju koristamine Sfântu Gheorghes Rumeenias

Astelpaju toodab rohkesti kollaseid marju

Sfântu Gheorghe on Doonau suudmes paiknev kogukond, kuhu pääseb vaid veeteed pidi. Sealne peamine tegevusala on kalapüük nakkevõrkude ja õngeliinidega, ent mida mõjutas oluliselt 2006. aastal kehtestatud tuurapüügikeeld. Doonau Delta Riikliku Instituudi bioloogid tulid appi, et aidata kohalikel elanikel leida võimalikke alternatiivseid loodusressursse. Üheks selliseks sai rannikul kasvav põõsas, astelpaju, mis annab rohkesti kollaseid marju, mida kasutatakse toidus, jookides ja rahvameditsiinis.

Pilliroo kogumine oli juba traditsiooniline kohalik tegevusala ja arvati, et astelpaju marjade korjamine võiks olla kasulik vähemalt areneva turismitööstuse raames käivatele külalistele kogemuse pakkumiseks. Sellest eesmärgist lähtuvalt võtsid kohalikud lapsed ette kaardistamisprojekti, milleks kasutati Naturalliance'ilt saadud kaardistamisvahendeid ja GPS-seadmeid, et hinnata astelpajude levikut ja sellest johtuvalt võimaliku saagi suurust.

Koolilapsed tundsid ressursside leviku kaardistamisest rõõmu

Paljud projektid üle kogu Euroopa on toonud kasu kohalikele kogukondadele, kes aitavad kaitsta looduslikke taimeliike. Mõned neist on registreeritud looduslike taimeliikide säästliku kasutamisena FairWildi sertifitseerimissüsteemis, mille on rajanud suuremad looduskaitseorganisatsioonid (vaata paremalt, lingi "Ideid tootmiseks" alt). Sfântu Gheorghe projekt võib osutuda edukaks, kuigi kindel selles olla ei saa. Aga sõltumata astelpaju kogumise majanduslikust kasulikkusest vaatavad nüüd kõik kohalikud lapsed seda okkalist põõsast uut moodi austuse ja lugupidamisega.